Kastid
Seda, et viimane nädal, enne starti on hullumeelne, teavad kõik. Ka meie teadsime ja teame. Aga suureks lohutuseks see tegelikult konkreetselt olukorras viibivatele inimestele ei ole. Kõik vabad hetked me pakime ja pakime ja pakime. Olemasolev pind täitub järjest kastidega, liikumisruum ja vabadus on täielikult piiratud.
Selle kiire-kiire juures oleme suutnud ühe lapse lasteaia lõpetada, hästi palju tööd teha, ise haige olla, lapse haigusest terveks ravida ja uuesti viimasele koolinädalale tagasi suunata.
Pühapäeval läheb mölluks. Ma sisimas tegelikult ootan juba, et saaksime ühelt pinnalt teisele ära liikuda. Küll ajutisele, aga vähemalt ära. Siis on asjad pakitud ja siis on vägemalt mingigi suur tegevus tehtud.
Oleme suutnud kokku pakkida elutoa- köögi-koridori, pool magamistoast.
Teha on veel vannitoad, lastetoad, terrass.
Maja peal on vaja veel muru ära niita, selle jaoks ma hetkel küll ei tea, millal aega leida :D
Aga sammume edasi, ikka edasi ja mitte hetkegi tagasi.
Keegi hea inimene lihtsalt niitis nädalavahetusel ka meie muru ära. Aitähaitähaitäh. Tegelikult on ridakal kah omad eelised. Seda vist eriti juhtuma ei hakka tulevikus, et keegi mu muru nii muu seas ära niidab :)
VastaKustuta